Words starting with S
1000 Dagbanli dictionary entries grouped under S.
SaTo plantsa-titalidelugesa' tahilithundersa' tima charm that calls for a rainsa'komrain watersaaCondensed water falling from a cloudsaagrass used to bind together other grasses in mats etc. Sporobolus subglobosus A. Chev.saa dali murijiŋmuri' shɛli bɛ ni zaŋ m-mooi buɣum kpe zimsim ni ka chɛsaa mokarosa' kom yi laɣim saɣiri luɣuyinisaa nooŋanooŋbila ŋun kɔhigu wuhiri ni saa be yomasaa nyaɣisibulightningSaa-nyaɣsibuLightningsaa-rato repent of either good or evil; to be of a different mindsaabirli‘wild kenaf Hibiscus sp. et. rain + kenafsaabuashovelling sand into tipper trucksaabunleeŋaa sherd or fragments of a broken pot or glasssaachira songbirdsaafaSouthsaafeAn object designed to open and close a locksaafɛbiabɛn mali shɛli kpɛriti ka kparigiri duusaafirlaGod forbidsaafu afrikaSouth AfricaSaafu amarikasouth americasaainiri yi niŋ danaasani ni o tumasaajɛSergeantsaakasaakaa section of Tamalesaakilihe going around the roundaboutsaakomrainwatersaakpariguRaincoatsaakparigurain coatsaakpariguRaincoatSaakpariguHe is wearing raincoatsaakumsisaa ni ka kuŋ shɛli ŋmɛrasaalanpaɣaDi nyɛla binneenbila kamani sakoɣusaalodaliya saalosaalooliiga waɣinlisaambaNiriba ban go n-chaŋ tiŋ'shɛlisaamba yiliA private house providing accommodation for guestssaamblileeŋaIt ka a piece of broken clay potsaambuleleeŋapiece of broken potsaambulismall plant, sensitive to the touch. Phyllanthus pentandrus et. rain + come + beat + you. The children sing ‘saa kana, saa kana // kpabmaa soŋ’ ‘rain is coming, rain is coming // roll your mat’ and then touch the leaves.saamiO saami lisaamokororubbish of rain erosionsaanaayonio vaani la saanaayonisaanbilɛiligadi nyela salchɛ' ŋmaŋ din ku tooi n ku bukaatasaanbilileeŋabroken potsaanboodisignboardsaandihospitalitysaandooa name given to a newly born male child who hasn't been given a namesaanisaanisaankɔɣ'cheebihi diɛma ka niriba ayi gbubi so ka bɛ so gbubi o naba ka so gbubi nuhisaanpaɣaa name used to call a newly born female who has not been officially namedsaanyaɣisibuLighteningsaanyaɣsibulightning of rainsaapaɣasaapaɣa nyɛla binnieembili so ŋun ŋmani sakɔɣu ka o kpunkpama nyɛ dibanahi.saapaɣaDragonflysaapiriwaleaves of edible shrub with light pink flowers, used in brothsaapirwaleaves of edible shrub with light pink flowers, used in broth.saapirwaleaves of edible shrub with light pink flowers, used in soupsaasiThis is not his or her sizessaasibusearchingsaawaraConsultationSaawaraWhen two or more people hold talks togethersaawaralanaconsultantsaawarimaananinvuɣ so ŋun maani saawarasaawoosaawoosaayaagungɔŋan Insect ( praying mantis)saayaambulia small plant, sensitive to the touchsaayaayoonia swinging of oneself until one is dizzysaayaɣisibulightening that occur when is rainingsaayambulisaayambulisaazuɣuSkySaazuɣuoverheardsaazuɣugungɔŋpraying mantissab'mato writesababifactorsababuyɛlli din bɛ pam ka mali lahaʒibusababulanaone who causes trouble, trouble-makersabbilakittensabbilaBukaata shɛli di ni mali yɛli di nyingɔli nisabbuzaŋdi alikalimi sabirasabbu yaabutranscriptsabiTo writeSabi sɔŋTo write down something for future usesabibuwritingsabiɛmɔɣuDi ni ka bɛ mali viri duu zuɣu tuuli ka naai yi niŋdi mɔ'nyɛbilisabigisabigisabiilaciviliansabilɛɣupuli nɛma puuni shɛlisabilisabilisabililiversabiliɛɣuspleensabilifaakom shɛli din bi sabigi naaisabiligadin be ma yuŋsabilimninvuɣ so ŋun sabigi bee binshɛli din sabigisabilitimsabilitimsabilɔɣuratsabimaWritesabinlidin sabigisabinliBlacksabinsiHe entered a taxisabinyaŋratsabinyuuŋaO doro maa nyela sabinyuuŋa dorosabiraninvuɣ so ŋun sabiri buku nima bee gbaŋsabiridi yi niŋ ka so na sabiri buku bee gbaŋsabirigurain that doesn't bring thundersabirintolitypewritersabisisabisisabisiguThey are type of small to medium-sized lizard that belongs to the Gecko familySabisiguBin'nema bal'shɛlisabisuguwall geckosabitaSaɣiri yɛltɔɣasabitalanaa hygienic personsabitinasabitinasabitiŋgbuŋo ŋmani la sabili amaa ka bɛ kɔbiri lee mali waliginsimsablɛɣuspleensabliwritten textsabliis a brown ratsabligaBlack personsablimblacknesssablimsablimspotted blacksabsiguWallgeckosabsuguO nyɛla bin neenbila ŋun bɛ nirbi bɛhasi sheesadaachilaɣa shɛli doo ni yori n-tiri paɣa yiŋ nima ni lala paɣa ŋɔ lɛbigi o amiliyasadaaŋgaLala polo maa nyela sadaaŋgasadibuKoi!, sadibu mbalasafayasafayasafianinvuɣ so ŋun yihiri politisafirilaNaawuni ku saɣisafrɔnsafrɔnsafumusulin nim zani miri taba puhi jinŋlisagaliʒiɛri yi ka saɣim zuɣusaganidi nyɛla saa ni yi yɛn mi ka binshɛli booi zuɣusaa lasaganiRainbowsagbanaskySagbananiCelestialsagbanizuɣusaa bin shɛŋa ŋan paya lasagbaŋrain cloudsagbea treesagboosmall calabash bottlesagbɔŋnimbussaguyasaguyasaɣ'chihaninvuɣ so ŋun bi diri saɣimsaɣ'dirilaasaɣim ŋmanisaɣ'dirilaaa bowl used to eat T.Zsaɣ'duɣuDuɣu shɛli di ni mali mɔnidi saɣamsaɣ'lamusulin nim ni diri bindiri shɛli mali lɔri nolisaɣ'ŋmaniŋman' shɛli bɛ ni nyuhiri saɣim n-niŋdasaɣ'tuligasaɣim din na tulasaɣ'vuɣ'lidi nyela dɔ sheli ti ni mali lebgiri saɣim ti yi mondi saɣimsaɣ'vuɣiliBinshɛɣu di ni mali mɔnidi saɣamsaɣa lanaone of the praises of Yaa Naasaɣabiɛɣutool used to serve T.Zsaɣadir'diriguDir' shɛli di ni mali diri saɣamsaɣamTZsaɣamɔndikuritiBinshɛɣu bɛ ni mali gbabiri saɣ'duɣu ka mɔnidi saɣamsaɣariRubbishsaɣiSufficesaɣibɔriliSo yi diri saɣim ka ŋmaai bɔri shɛli ni o zaŋ vali maa.saɣiburesponseSaɣidihilisaɣim dibu sahasaɣidihili nyaaŋgasaha shɛli be yi di yuŋ saɣim n naaisaɣidihili sahasupper timesaɣidiriŋmania bowl for t.zsaɣiduɣuA pot for steering T. Zsaɣiguresponsesaɣikpiŋspoilt t.zsaɣikurilisaɣim din zani neei biɛɣusaɣikuriliOld TZsaɣilinarrow piece of land between two pieces of landsaɣiliŋgaa narrow strip of landsaɣimIt is a special food for Daɡomba and the Gbewa childrensaɣimBɛ loori n-saɣimsaɣim liɣirimisspendsaɣindaa destroyersaɣindi liɣiriprodigalsaɣiŋgaLower part of the stomachsaɣiŋgudestructionsaɣiriRubbishsaɣiri guŋgɔŋdust binsaɣisaɣiHe is disturbingsaɣisin-kpahi so zuɣu nisaɣisigasaɣisigasaɣisigusaɣisigusaɣisimsaɣisimsaɣisinlimedium, moderatesaɣivuɣilido' shɛli bɛ mali mɔndi saɣim duɣu nisaɣsigaextra wedge for a hoesahaTimeSahatimesaha biɛlamovementsahabeFollowersahakamsahakamsahizimbili kɔbasahiTo sharpen a knife or hoesahinʒepiliŋgaa small whirlwindsahinʒiɛpiliŋgasahinʒiɛpiliŋgasahiraparts of a hoesahirigusahirigusainsainsainsainsakasakasakabigasakabigasakarakarasakarakarasakaricheeŋabeetle (sp)sakoro tiligaa pestle used to pound fufusakɔɣuAn insectsakɔnooŋasakɔnooŋasakɔroDi nyɛla saɣ'shɛli bɛ ni zaŋ nyuli tosakpaleeŋayiŋ noonŋasakpalɛɛnbilaDi nyɛla noonbilasakpalɛɛnmɔɣuDi nyɛla mɔɣusakpanidin nyɛla sa' kuɣiliSakpaniDi nyɛla mɔɣusakpuɣilitahibila n-nyɛ li ka di mali lɔɣasakpuɣilisuaa knife which hangs by the hipsakpuɣuhip of an animal or humanSakpuɣuDi nyɛla ninsali ningbuna yaɣi shɛlisakuɣasaa yi mira ka ko' kuɣa be di nisakuɣilihailstonesakumsisakumsisakurigua heavy downpoursakurilisaa ŋun mi pamsal'chɛɛla' ŋmaŋsaladi yi niŋ ka luɣ'shɛli sarigira bee ka binshɛli sarigirasalacharcoalsalaHuman beingsSalaIt's a name of a female childsalaasalaasalaachilaɣa shɛli doo ni bo n-ti paɣa laamba ka paɣa ŋɔ lɛbi o paɣaSaladiA mixture of raw or cold ingredients typically vegetablessalalaankpeea min ŋun saɣiSalalantabaPeer groupsalansalansalangbarigbaritug-of-warsalaŋasaa piligu/ wuuni naabu sahaSalaŋsaais the first rain for the seasonsalaŋtuyabinmbirilisalisalisalisalisali bi bɔhi wuni ka yɛli zaaŊahali din wuhiri ni Naawuni tumdi la o ni bɔri shɛmsalibatasalibatasalicheeLaŋmaŋ/ laa ni yi ŋma la di zaɣ'cheesaligasalaga is a town in the East Gonja district, Savannah religion, Ghanasaligaa weevilsaliganisaliganisaligbabirisibin mali binshɛŋa gbabiri salasaliginiri yi niŋ binshɛli ka di ʒinosaliguninsali bee binshɛli din ŋmani shɛli dabamsalimpraisessalimexclamationsalim'komgolden or orange colorsalimagoldsalima sahaIt's time for story tellingsalimanjasalimanjasalimbɔɣilibin gbiri salima bɔɣa shɛli nisalindooranira ŋun tuma nyɛ salima doobusalinimaninsali nimasalinlimade of goldsalinlɔhariddlessalinlɔhaliriddlesalinlɔhiliyɛltɔɣa munasalinŋmaasalin jihi shɛli dini salindi poi ka naanyi pili salima salimbusalinsaasmall non-bitting ant, sugar-antsalinsalindaa story tellersalintuyasalintuyasalinvɔɣuƷe'gbaŋ n-nyɛ lisalinvɔɣuherb frequently used in soup, sometimes planted in the farm Corchorus aestuans L. the seeds are called sálínvóZìSalinvɔɣuHydrolea palustrissalinwaɣinliSalima din waɣasalinyɔrasalinyɔra kani kohirasaliŋƷiɛri ni sali shɛmsaliŋgbiraninvuɣ so ŋun gbiri salimasalipiraninvuɣ so ŋun piri salasaliyasaliyasaliya ŋmaabuA decision on an issue of fact in a civil or criminal casesallicharcoalsaloninsali nim yi laɣim tabasamO Sam saɣimsamalawsuitsama gbaŋwritsamafuuAluminumsamanjaaninvuɣ so ŋun nyɛ jibila ka o lammba gba nyɛ jibihisamasamaninvuɣ so ŋun lihiri sabita zuɣusamban kaanaSmall herb with yellow flowers used as a broom ? Sida acreta Also bulasamsamban'nyintaamistresssambanbianinvuɣ so ŋun tumdi tuma n-tiri naayilisambaniyili toonisambanluŋaDamba gɔli yi yi ka lunsi ŋmɛri sambanluŋa Naayiya sambanna niSambanniThe front flour of the houseSambanni daabiaOne who buys goods made in one country for delivery in another countrySambarigaO nyɛla bin shɛli din n be tingban nisambariguBinniɛmbilasambarigubiniɛŋ n-nyɛ lisambarisheesambarisheesambuUsing your hand to break something in to smaller piecessamilinira yi da so bini ka bi yo.samlatuuli bihim shɛli ma ni nyara pɔi ka bihim maŋli nayi yinasamlananinvuɣ so ŋun di samlisamlidebtsamli boobuinstallmentsampaaopen hut usually build within a compound or in front of chiefs palace to provide shelter, for example during the warm seasonsampaaBɛ ni kpahiri binshɛli zaani nayiya sambana ni ni mahim niŋ ka niriba ni tooi ʒini maasampahinaaDi nyɛla lunsi nama puuni yiniSampangIs use in plastering the floorsampania floor-beaterSampaŋIt is use to plaster the floor or ground by the some local peoplesampeeŋatii din dari kpem kpemasampeeŋahardy tree, roots used as medicinesampoaN ka sampoasampulispecimensamyoorepaymentsananinvuɣ' so ŋun yoli paana.Sana ku tooi baŋ kabira saɣimthe stranger is ignorant until he is brief by an insidersandasandasandaaniso suhi deei o ninsali kpeesandaaniAppology after a crimesandaantimdaNinvuɣ'so ŋun zani so zaani tim sandaanisandanaŊun di samilli ka bi yosandariyiliappellation for kumbungusandihiraNinvuɣ' so ŋun dihi bee n-dihiri niriba samasandiraA person who buys things on creditsandiraDebtorsandukulidi nyɛla mɔri balli shɛli ka mali gohisanfirilaGod forbidsangbaanaakparibuDi niŋma yolisangbɛŋbent-horn cattlesaniŋun gonasaniStrangersaniyaScalesanjaɣachickenpoxsankaŋleshrub Physalis angulata L.sankaŋlisankaŋlisankarayilian appellation for Yendisankpaliŋbush-bucksankpaliŋbushbuckssankpaliŋ nyaŋsowsankpaliŋaMɔɣini binkɔbigu n-nyɛ osankpaluŋbilacalfsankpaluŋlɔɣudeersankpam bihisankpambihisankpanaA type of disease called scabiessankpantiegutree whose roots are used as a remedy for crawcraw or scabiessankpaŋsankaŋsankpaŋEar achesankuriginlisnakesanolisanolisansanisansanisantiliSaa bukaatasanyooRepaymentsanzaliwhen it stops raining for long in the rainy season, droughtsanʒiA type of beans that is usually redish in naturesanʒiɛɣudust storm preceding a tornadosaŋa plain swamp without treessaŋgalia circumstancesaŋgalian accidental mishapsaŋgalinjoyam cultivarsaŋgalinjoYam cultivarsaŋgalnjonyulisaŋgarilian intruder.saŋgundiliroyal pythonsaŋgunlisaŋgunlisaŋkpalinnyaŋsaŋkpalin so ŋun nyɛ zaɣanyaŋsaŋkpaliŋdibgasaŋkpaliŋ bila ŋun nyɛ zalɔɣusaŋkpangoowhitlow, boilsaŋkpanianthrax boil or cow boil.saŋkpantɛɣua treesaŋkpantiɛɣua tree, the roots of which are used as a remedy for crawcraw or scabies.saŋkpanyoɣuasthma in a mild formsaŋkpaŋaneuralgiasaŋkpaŋnyoɣuasthma in a mild formsaŋlinuu ŋmebu yimsaŋmargaStarsaŋmaribaŋdaninvuɣ'so ŋun bɔhim saŋmarisi biɛhisi ka baŋdi di nyɛ shɛm bee di ni wuhiri shɛmsaŋmarigayuŋ buɣim bihi din ne zuɣusaa lasapaɣacobrasapashiniofficersapashiniWarriorsapashini waaIt's a special dance for the local worriorssapibɔhaemorrhoids.sapilisapilisapiriguribssapirikobiliribsapiripilisapiripilisapuɣuLungssapuɣuLungssaraalms given in the name of God, usually in Moslem worshipsarapini shelli musilimnima ni mali tiri nandaamba (Nawuni jama puuni)saramahameat offering, with TZsarataributhe last funeral rite of a deceasedSaratiAccidentsariadibojudgmentsariakaribothe act/process of judging a casesariakaritaa judgesariasariain order, arranged wellsarigaShe is wearing a veilsarigislip offsariginlia slippery placesarikaprisonsarika bihiinmatessarika kpɛhibuimprisonmentsarika-kabbujailbreaksarikakpɛraPrisonersarikakpɛritabaninvuɣ so mini ban kpɛ sarikasarikanimaninvuɣ shɛba ban be sarika nisarikumaSarikumasarikumaoffering involving raw grainsarimanatype of a gunsarisiBi yi kuri kukɔɣinyina n neei biɛɣu labi toli ka naayi kɔɣi lisariyasariasariyajudgementSariya lab'diretrialsariyadiraa judgesariyakaritaa judgesasabirawritersashirigasquirrelsashirigasquirrelsatahiŋgaa tree split by lightningsataŋaStone anvilsataŋkuɣilikuɣili din bi yi polo ni dɔyasatarilistanzasaviɣublacksmiths forgesawallilight rain cloud (rainfall lasting only a very short time and covering a little distance)sawenishrub bowstring hemp Sansevieria liberica Gér. & Labr. selem vɔɣɔ Hydrolea palustrissawonimo shɛli din mali va yalima ka di nagbanbihi chiri chirisawoodi niŋ ka sanzali zanisayalisayalisayɛlima musical rattle, shaker (small conical shaped basket (usually a pair) with pebbles used as a musical instrument in baamaaya or simpa dance))sayɛtosayɛtosayuɣiyuɣia shower, light rain, drizzlesaʒiɛɣuʒiɛɣuseedilaɣiri yulisɛntimitacentimetershaafeA device used to unlock a doorShaafeDi nyɛla bɛ ni zaŋdi bin shɛli n yoori dinoyashaaraBini yi mali liɣiri ti yaɣi bee di yi kanishaaraExpensivenessshaawaraa conference for the exchange of information and deviceshab'doɣuDo shɛli bi ni mali chɔɣiri ka biriti binbira puunishabuthe act of putting something on fireshaɣaniRaining seasonshaɣiniraining seasonshaɣuErect plantshahirashow your proveshahiralanawitnessshar'miaA stitchSharigaNeedle, it is something that is used for showing dress.she'miyamia shɛli paɣaba ni mali kɔri bɛ sheeni nishebuSewingsheeninsali ningbuŋ tuɣilisheeNinsala sheeshee zahimbuWaist linesheefua learned Muslim, Islamic leader, sheikhsheeiDismountsheei-kpibuA condition characterized by a paralyzed lower have of the body rendering it unable to moveSheejea bastardsheenwahu. snake [sp.], 'rainy-season snake'.sheeraN yiri zuɣusaa sheeri na tiŋasheɣutree Mitragyna inermis (Willd.) O. Ktze. also yokaɣalaŋga [=yookaŋga]. The branches are strong and insect-resistant and so are used for roofing. The fibre is used to weave baskets. The leaves are used for animal fodderraftersshehiraEvidenceshehiralanaA witnessshei’ nyiniunless yousheihuTitle or appellation for an Islamic religious scholarshelorguBeltshemitiShemiti bi malimi sɔŋdi ka tari durishɛroastshɛb'bufixing in betweenshɛbaothers are comingshɛbbushɛbbu nyɛla pukpari ni yi tu nyɛn beri bibila ka gberi boili shɛlishɛbi1.to dibble holes for planting seeds 2. to crowd,to be crowded 3.to clinch (with the arms) 4.to tangle,to be entangledshɛbilia dibble,stick for making planting holesshɛbisito lock into,lodged in, a narrow spaceshɛgiriŋgaa girdle,beltshɛɣusomethingshɛhiraexampleshɛhira akpaakuwitness boxShɛhira lanaOne who sees or has personal knowledge of something(Witness)shɛhiradibogiving evidence,being a witnessShɛhiradiraNinvuɣu so ŋun n diri shɛhirashɛhirilievidence,sign,a little trace of somethingshɛjechild born out of wedlock,bastardshɛkala shekel, (Hebrew measure of weight/value)shɛkɔbilihip-boneshɛlisomething,anything,somewhereshɛligicut slantwiseShɛlikameverythingshɛlimto slantshɛlimaporcupinesshɛlinbilapubshɛlingolia porcupine quillshɛlingootorn from porcupineshɛlinisometimes,at one timeshɛlinimapeople of someshɛlinliporcupine. Hystrix cristatashɛlinlɔɣumale porcupineshɛlinnyaŋfemale porcupineshɛliŋForms include shɛliŋ.shɛlipolosomewhereshɛlorigabeltshɛlɔrigua rope for tying the wasteshɛmhow,asshɛnliporcupineshɛŋasomeshɛraBaker,person who roast/grill/bakesshɛriganeedleshɛriga-nintuathimbleshɛriliroasted,grilledshɛrimiastitch, stitching, seam, tacking-threadshɛshɛrigaa tailorshɛtaŋkuɣilianvilstone.shɛtiria shuttleshiTi chama ti shi buaShito dyeshi binkɔbiguflayshi-gulabeekeepershiakpanjɔɣu duɣu ni tamdi sali shɛli zuɣushiaAn insectShiaShia nyɛla binniimbila, ka dimda.ShiaA beeshia kasithe Holy Spirit, the Third Person of the Trinity in Christian Doctrine.shiakoomoA floppy cake made with beans doughshiɛbrimshiɛɣunirainy seasonshigaaricigarettesshigaari bindi kuŋkɔŋsmoking ashtrayshigaari ŋmaaCigarettes buttshigbanihoneycombshigbaŋbees’ waxshigbaŋHoneycombshigboŋBeeswaxshiɣacautionshihiTo touchshihi gulibubeekeepingshihibutouchShihiriliomenshiiyatree Anogeissus leiocarpus (DC.) Guill. & Perr. The leaves, together with korli are used to treat diarrhoeashiiyatree Anogeissus leiocarpus (DC.) Guill. & Perr. The leaves, together with korli are used to treat diarrhoeashikafuua type of scarf worn by womenShikiriIt's a sweet-tasting substance used commonly to add flavour to foods and drinksShikiri kpulaSugar cubesshikuruLuŋshɛli salimin ni bɔri baŋsimShikuruSchoolshikuru karim-baSchool teachershikuru sahatermshikuru zoSchool friendshikurubilaa student / pupilshikurubipuɣin bilaSchool girlShikurukarimbaschool teachershili malibuTo prepare or be readyshilinshiathe shadow of a human, animal or somethingShilinshiaShadowshimIndigofera sp.shimnira biɛhigu din nyɛ biɛm biɛhigu. Ŋum je o liɣiri dibuShimShim nyɛ mi ka mani niri yi mali ka jɛ yihibushim-lanaA person who amasses wealth rather than spending itshimilanaa miser, stingy, ungenerous personShimlanaŊun mali shimshimmaspiritual preparationshinanoli fɔbushinaadaliPoisonshinadalito be stingyshinadalisoldershindazuguphysic nut Jatropha curcas False castor oil plant, used for hedges; leaves are used for dressing guinea-worm swellings. The twigs are used as chewsticksshindazuɣufalse castor oil plant, used for hedgesshindaʒuɣufalse castor oil plant, used for hedges; leaves are used for dressing guinea worm swellings.shinisilentshinigureticentShinkaaamɔririce huskshinkaafariceshinkaafa chɛrigaBɛ ni mali chɛri shɛli n-ŋmaari shinkaafashinkaafa kpulaIt is a steered riceShinkaafa paɣariRice grains before it is milledshinkaafabiɛlimBi yi niɛm shinkaafa ka di leei biɛlimShinkaafapaɣiriBi yi na bi niɛm shinkaafa ka di leei biɛlimshinshe'nyeeLuɣ'shɛli kom ni doli yiri shinshɛɣu nishinshenyeeDi nyɛla so'shɛli shinshɛɣu kom ni doli yirashinshenyeeAn outlet of a bathroomshinshenyeedrain, outlet of bathroomshinshɛbindisewageshinshɛɣuA place where people are urinatingShinshɛɣuIt is a structure where we used for bathing.shinshieɣua washing place, bathroom or urinalshinshimdaŋ din niŋdi napɔmbihi lɔba nishinshimia n.a sand crack between the toesshinshimia sand crack between the toesshinshingoorɔspecies of birdshinshingoribilasmall ibisshinshingoriguibisshinshingorilɔɣumale ibisshinshingorinyaŋfemale ibisshinshingoropelicanshinshiŋgorowood ibisshintaninangbankpeeni yi lu niriba ayi sunsuunishintɔndanaŋun bori shintɔɔnishiŋkaafa gahimbu daliIs on the 11th day of the month of Damba where this activity is performshiŋkaafakahaUnlooked riceshirihoney from beeShirikuN niŋ so chuuta bee zaɣ' betalishirooyiliappellation for " kasuliyili"shishiribilainfant squirrelshishirigaSquirrelshishirilɔɣumale squirrelshishirinyaŋfemale squirrelshishirisisquirrelsshitima malibusheeDockyardshitima paachiDockshitima zaasheewharfshitoɣua store where things are soldshitɔbutroup of beesshiyaBeeshiyuɣua group of moving beesshizobliswarm of beesshizomilia group of beesShudiiDyesibiNira yi yihi binshɛŋa din sa tingbani nisibi-saTo uproot and plant a growing plant in a different placesibibilayoung harte beesesibidibigamale harte beesesibigaa hartebeestsibigaHarte beesesibigiNira yi darigi yihi binshɛli din sa tingbani nisibigito uproot somethingsibinyaŋfemale harte beesesibipaɣaa female Saturday bornsibiran darigiri yihiri binishɛɣu din sayasibiria saturday bornsibrooa saturday male bornsibsihartebeesessichirisugarsidacedarsiɣaCautionsiɣiRe-incarnationsiɣilanaBɛ yi dɔɣi bia ka o siɣi so , o ni siɣi so maa bɛ yɛn bɔli o la bia maa siɣilanasiɣiliAncestrysiɣili yulinaming after someonesiɣimto inhale a larger quantity of air than usual and immediately expel it( to sigh)siɣimdaNira lɔŋni yi zaɣisira ka o siɣimsiɣimsiɣimtimes (with numerals)siɣinan-sheei na tiŋaSiɣirato decendsiɣiriliTia yuli m-balasiɣirilitree Pseudocedrela kotschyi (Schweinf.) HarmsSiɣiriliDi nyɛla tiasiɣisito bring downsiɣisibutalihumilitysiɣisimaŋlanaa humble personsiidiGhana's primary currencysiilito ceil,making a ceilingsiiliŋceilingSikotlan dooScotsmansikuruschoolsikuru wuhibuschool teachingSilgaWhere some traditional leaders are burriedsilibasilversilichia cloth very shiny in natureSiligaSiliga is a grave where land owners are buriedSilimto stoop,to bend downSilimdato stoopsilimeenjengbaribilapupsilimeenjengbarigaGuinea pigsilimeenjengbarilɔɣuboarsilimeenjengbarinyaŋsowsilimeenjengbarisiGuinea pigssilimeentiŋ kundunawolvessilimeetiŋ kunduŋbilapupsilimeetiŋ kunduŋnyaŋshe-wolfsilimiin jangbarigaGuinea pigsilimiin tikpulakumtree, recently introduced Cassia sp.silimiin tima malibu baŋsimpharmacologysilimiin tima shitɔɣuPharmacysilimiin’ timaPharmaceuticalsSilimiin’ timaanaA health professional who formulates medications and provides medical advice and how medicines should be usedsilimiin' yɔɣaliwater melonSilimiinbalɔɣuhoundsilimiingaGbaŋpiɛllisilimiinjɛngbarigaguinea pigsilimiinsiNinvuɣ' shɛba ban mɔha ka yi tiŋduya ni nasilimiiŋaa whitemanSiliminsiliEnglish,European languagesilimintiŋ jengbunbilacubsilimintiŋ jengbunlɔɣumale tigersilimintiŋ jengbunnyaŋfemale tigersilimintiŋ kundunlɔɣuwolfsilimintiŋa jengbunaTigersSilimiŋaa Europeansilinchisilksilindacylindersilinlia folk-storysilinshiashadowsimto be good,to be right,appropriate,fitting,to be worthy,deservingsim (-sim)-ness,-itysim'biɛlimBɛ yi puɣisi sima di paɣiri ni ka di leei biɛlimsim'mɔliBɛ yi chim sima ka niɛm lisim'paɣiriBɛ yi na bi niɛm sima ka di leei biɛlimsimaʒiʒiinikpeeSimagroundnutSimadaabiaNinvuɣu so ŋun n niɣindi sima daabiligimSimbaaNzema (southern ethnic group)simbolgasee wòrsímlísimchimdaroasted groundnutsimdasuitable.SimdiDesearvesiminticementSimkpilabambara beansimkpillia bambara bean. Vigna subterraneaSimlifriendshipsimli ni daŋkith and kinsimnimafriendssimogood friendsimoodaabihi kpanjɔɣu n-nyɛ li ka di mali liŋasimpadance [type] using modern, metal 'dance-band'-type instrumentssimpadalaDali shɛŋa bɛ ni mali ŋmari simpa dini ka bɛ booni simpadalasimpaɣariPeanut hullssimpeea black beansimsibe necessary, appropriatesin'gbunaBɛ yi dini sima n-yihi sima maa ka che mo'shɛŋa maaSingWater potsingleetisingletsinichisilksiniia video that plays on the screensinii maaʒiniprojectorSinii yaabuCinematographysinkpilasima bal' shɛli ka di kpɛma grai simasinkpulaBambarabeanssinnamɔncinnamonsinsabaGrapesSinsabaDi nyɛla binwolli din n dirasinsabgatree with edible fruits Lannea acida A. Rich. The leaves are used to feed animals. Boiled roots are used to make a fluid to seal floors and walls. The roots are used to make a rope. The bark is used to make a medicine for children with sores on the stomach or anus.sinsabgbetilgasinsabitii bali shɛli n nyɛlisinsabgbetilgatrees of the Lannea group Lannea barteri (Oliv.) Engl. or Lannea nigritana (Sc. Elliot) Keaysinsabigatree with edible berriesSinsabigaDi nyɛla Tia bal'shɛlisinsabigbɛtiligafruit [type]sinsabilifruit of Lannea microcarpasinsabipiɛɣutree [sp.], Lannea, 'bush-grape'sinsabpielgatree Lannea velutina A. Richsinsabpiɛɣusinsabiga din wala nye zag'bihi bihisinsiligasquirrelsinsiŋgɔrobird (SP.)sinsiŋkɔŋaleprosy of the face and earssinsirigasquirrel,ground-squirrel (xerus erythropus)sinsirikuɣaleprosy of the face and earsSintanisatan,the devilsiŋaa clay potsiŋaa big clay potsiŋdato look down upon or accuse someone of being dirtysiŋkaafabɔɣilirice.floor.siŋkpillibambara beansipɛlitspeltsipindilian axle, spindle, front hub of bicyclesipirɛscypresssipuɣitispokessirigidecline; descendsirigiN-yi din du shee labi gbunnisisahi chinew farmland used to farm guinea cornsitimaa shipSitiraclothssitiyaa steering-wheel, 'steerSituraClothessiyaTo teasesiyaasaPoliticssizuurahonour, respectSkotilanScotlandsoAsana bi so chinchiniSo jɛUnlovedso-ŋmariliDiversionSo’chandaTravelerSo'wuhurateacher of the way, instructor (in moral matters)SoanbeeDi nyɛla ti tuɣusobilaa pathsochandatravelersochendaTravellersochibgarace course for horsessochiraA crossroadssochiraCross roadsodoligutia gbunni wulli yi zoori doli soliSodoliguDi nyɛla tilaa din n be soli niSogubogu solisogurathugsoɣilaaa handle for a hoesoɣkpuligaa small hoesoɣlahigusmall treesoɣlakabgawild plant with small edible brown berries Eugenia subherbacea A. Chev. Fadogia agrestis Schweinf.soɣukpamBɛ mali li mi guruti kulisohalayesterdaysohibiɛɣuFuturesohiraquakesokamNinsalinimasokamit means everybodysoketisocketsoko tiɣoEchinocloa obtusiflorasokpaŋaServantsoliluɣ'shɛli niriba ni dolisoliroadsoli ŋmaligibusoli ŋmaligibuSolɔɣuMainpage/homepage of somethingsomgallsomanjiServantsomaŋliBroomSomoDamba tuuli chuɣusomo dambadamba din wari tuuli damba-goli biɛɣu pia ni yinisompuɣilia certain disease of womensompuɣliA painful menstruationsonaaThe chief of blacksmith in Dagbonsonangbanyeeverge(s) just by the way/pathsonyaa witchsoŋdahelpersoŋmaashort broomsoofrogsoobuliDi bini din toori tankpaɣu niŋdi tahili nisoocheDagulisoochelanatrader in plenty food-stuffssoochian improvement in anything, particularly in sickness; a recoverysoochiKpaŋmaŋ bee ninneesim nyabuSoochiBin'shɛli din mali dahima bee din ni tooi dasoodawɔtasoda watersoofasofasooika a ŋmahim binshɛli laɣimi tabasoojesoojesoojɛ kuriliveteransoojɛbilaa cadetsoojɛlaaibarrackssoojɛnima loomartjal lawssoon-lɔɣuDoesoonbilabunnysoonbilabunnysoongaThe rabbit has long ears without black tips and long hind legs; its colouring is sandy and less reddish than brown hare. The rabbit is smaller ...sooninima subusoonlɔɣumale haresoonnyaŋfemale hare or rabbitsoonnyaŋA female rabbitsoonŋait means a doesoonsihares or rabbitsSooŋaSooŋa nyɛla mɔɣuni binkobiga ka zori pam.Sooŋarabbitsootisootisopihigasomaŋli zaɣ'ŋmaasopihigaA small broomsopuligutia gbunni wulli yi baai gari soli zuɣusorato put on or wear around the waist, as trousers, underpants, women’s clothsorilim naaibumenopausesosoloofah Luffa cylindrica (Linn.) M.J. Roem. < H. Sold in the market as a bathing spongeSotaliniŋsim din wuhiri ninvuɣ' bietalisɔbilaa pathsɔbilirodent [sp.], field mousesɔbuto wear a trousersɔbubinyɛra yi shihi taba, ka damda kpari yaɣ' konkobaSɔbuGumdi gali shɛli di bi mi n-kpaŋ. Di chihibu bi to.sɔbuɣimfire believed to be caused by witchcraftsɔchibigaa race course for horsessɔɣ' buNiri ni yi kpi ka be zaŋ o chaŋ gbala ni ti sɔɣ' lasɔɣ'laaku'doɣu ka dagbamba booni sɔɣ'laasɔɣasoti mallimi suri komsɔɣasuSpongesɔɣiHidesɔɣikambaŋaan iron ring for fastening blade-holder to the handle of a hoesɔɣikpamdo' bila nyɛ li ka bɛ mali li guriti kushia. Di bela sɔɣu mini sɔɣulaa sunsuuni kushia ni.sɔɣikpiligathis is given a different definition but looks like the same wordsɔɣilahirigaa treesɔɣisisocksSɔɣisoSponge, it something we used to bathsɔɣuDi nyɛla bin'shɛli bɛ ni mali n koonasɔɣuBroom, use to sweep and clean housessɔɣuIterm used for sweepingsɔɣuparts of a hoesɔɣulaaparts of a hoesɔhiDi sɔhi chaŋsɔlipath or roadsɔmaŋlia local broom made from a particular grasssɔŋA material on which people liesɔŋBin Doo di sheli zuɣusɔŋIs a protective covering the floor of which people lay the body to restsɔŋbuthe act of putting something on the groundsɔŋsimhelpingsɔrigugratersɔwoligilia branch road, feeder roadsɔwuhibopathfinding, showing the way, guidancespindilnimaaxlesstaktistacte, gum-resinsuto bathsu'nyinaSua din ŋmaari paanusu'tɔɣuDi nyɛla bɛ ni mali sua n suri bin'shɛli puunisuaa tool or weapon with a cutting edgeSuaDi nyɛla bin'shɛli ŋmahiri binyɛhirisubilaa small-knifesububathingsubusuŋbaptismsuchɛrigacutlasssuɣamɔri duusuɣilito rinse out the mouth with waterSuɣiliDubila din be mɔɣu nisuɣilopatiencesuɣilolanaNinvuɣ'so ŋun mali suɣilosuɣuloability to suffer without complainingsuɣuririnsesuɣusaaskywardsuh'piɛllilananinvuɣ so ŋun mali suhupiɛllisuhiIntention to harm or deprive in an illegal or immoral waysuhiTwo or more nkifeSuhiwhen beging for foodsuhi tɔbupalpitationsuhi-jɛresentsuhigariguWhen someone is not happysuhiguAdua suhibusuhiraso yi di naazua ka vooi pɔhim niŋdi o noli nisuhirisuhirisuhusuhu din be ninsal nyɔɣʋ zuɣʋ maasuhuheartsuhu-tɔrapalpitationsuhu-yurilim kpiɔŋWill-powersuhuballisuhuballisuhuballihumilitysuhubɔhiboheavy-heartedness, busy-nesssuhuchihibodreadsuhudamlia disturbed mind, disturbance of the mind, disquietsuhudoopeacesuhudoo soojɛpeacekeepersuhufabuforgetfulnesssuhufuŋbomental confusionsuhugariguyelibiɛɣu yi paai nirasuhugarigusorrow, griefsuhukabiliheartbreaksuhukpaŋsiboencouragement, comfortsuhukpeendana. a brave personsuhukpeenicouragesuhukpiŋforgetfulnesssuhulanaNinvuɣ'so ŋun mali suhu pamsuhumaaboconsolationsuhumaabuForms include suhumaabu.suhumahilicool-temperednesssuhumahiliŋun suhu bi yiɣisiri yom yomsuhumahilicomfort, consolation, calmness, cool-temperednesssuhuni anfooniimagerysuhuni tɛhatiɛha din be suhinisuhuŋoolifearsuhupiɛllithe emotion of being happysuhupiɛlli puhigugreeting when one is excitedsuhupuɣipuɣuquick-temperedness.suhusaɣiŋguunhappinesssuhusaɣiŋgu puhigugreetings when one is sadsuhutunanimaslow-witted peoplesuhutuntalislow wittednesssuhutuŋniri yi tamdi yiriŋ yiruŋSuhutuŋForgetfulnesssuhuvalibon tam binishɛli yɛlasuhuyiɣisilihot-temperedness, angersuhuyiɣisililanahot-tempered personsuhuyinisincerity, singlemindednesssuhuyoliill-temper, wickednesssuhuyubuones will, desire, determined plansuhuyurilimwishesSuhuyurilimTooni chandi niasuhuzohigudread, terrorsuhuzohigudread, terrorsuhuzɔbɔstate of fear of offending someoneSuhuʒiaa person who is absent mindedsuiinhorse grass [sp.]suinhorse grass.sujeeindignationsukpalisuu gbaabu sheesuliAngersuli-kubuvexationsulibilafledgingsuligakitesuliganyinyaɣaweed.suligbɔŋCrested hawksuligunyinyaɣuweed [sp.]sulilɔɣumale kiteSulinsidependantSulinsi malibuColonial rulesulinsi tiŋgbaniDominionsulinyaŋfemale kitesuluguBinneembila ŋun mali kpunkpana ka yiɣirasumBɛ yi pɔhingi bin'walli kamani moongu ka di na bi mooi ko'piɛlim shɛli din yiri di zuɣu maa ni maasumaŋaindependentsumaŋaLiberalismsunnamuslim naming ceremonySunsuuniMiddlesuŋmarigucuttersuraNira yi na be shinshɛɣu ni suri komsurato bathsurinira yi mali bini niŋdi surigu puunisurigiA yi kpuɣi baaji ni nɛma m-paai sɔŋ tiŋasuriguvoli din be liiga bee jinjam ni ka ti mali liɣiri surasurimso yi kuli fahim ʒiya baalimsurimsurimDi nyɛla bachibuɣisirilisusuɣ'raSecurinega virosa (Roxb.) Baill.susuɣuraDi nyɛla tiasutilithe power making one impervious to knife cuts.sutitalia big knifesutɔɣua sheathsuturaNɛmasuugariglanaa sorrowful personsuuio suui tahali maa n zali tiŋasuunanaming ceremonysuunaNaming Ceremonysuurato unloadSuwais something they used to cut vegetablessuzuraRespectsuzurarespectsuzuurato respect someone